Pension (ladina pensio, 'maks') on regulaarne väljamakse vanaduse, töövõimetuse või toitja kaotuse korral. Pensioni saaja on pensionär.
Eesti pensionisüsteem toetub kolmele sambale:
Riikliku pensioni liigid on vanaduspension, töövõimetuspension, toitjakaotuspension, rahvapension, väljateenitud aastate pension ja soodustingimustel vanaduspension.
Vanaduspensioni makstakse pensioniikka jõudnud isikule, kellel on nõutav pensionistaaž. Üldine pensioniiga Eestis on meestel 63 aastat ja naistel 62,5 aastat (2015. aastal). Pensioniiga tõuseb järk-järgult 65-le aastaks 2026.
Riiklik pensionikindlustus tugineb solidaarsuspõhimõttele, st pensionisüsteemis toimuvad põlvkondadevahelised ja põlvkonnasisesed ümberjaotused.
Riiklike pensionide maksmist reguleerivad riikliku pensionikindlustuse seadus, soodustingimustel vanaduspensionide seadus ja väljateenitud aastate pensionide seadus.
Riiklikud pensionid jagunevad:
Ennetähtaegsele vanaduspensionile võib jääda kuni 3 aastat enne seadusekohast pensioniiga, kuid sel juhul vähendatakse pensioni suurust iga varem pensionile jäädud kuu eest 0,4% võrra.
Edasilükatud vanaduspensioni puhul suurendatakse pensioni 0,9% võrra iga kuu eest, mille võrra inimene oma pensioni taotlemist edasi lükkab.
Õigus enne üldist pensioniiga pensionile jääda on sooduskorras:
1) emal, isal, vanema abikaasal, eestkostjal või hooldajal, kes on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat alla 18-aastast keskmise, raske või sügava puudega last või viit või enamat last – viis aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist; 2) emal, isal, vanema abikaasal, eestkostjal või hooldajal, kes on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat nelja last – kolm aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist; 3) emal, isal, vanema abikaasal, eestkostjal või hooldajal, kes on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat kolme last – üks aasta enne vanaduspensioniikka jõudmist; 4) hüpofüsaarse kääbuskasvuga isikul – 45-aastaselt.
Soodustingimustel vanaduspensionide seadusega ning väljateenitud aastate pensionide seadusega reguleeritakse isiku teatud tootmisalade, tööde, kutsealade, ametialade korral õigust vanaduspensionile.
Riiklikke pensione rahastatakse sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa vahenditest ja riigieelarve siiretest.
II samba ehk kogumispensioni puhul tasutakse töötamise ajal vabatahtlikult enda poolt valitud suuruses pensionimakseid, et koguda endale vara pensionieaks. Kogumispensioni süsteem on eelfinantseeritav. Pensionifondid investeerivad töötajate poolt tasutud pensionimaksed erinevatesse finantsinstrumentidesse, eesmärgiga pensionivarade väärtust kasvatada. Kohustusliku kogumispensioni puhul tuleb pensioniikka jõudmisel (üldreeglina) sõlmida annuiteetleping kindlustusseltsiga, kes võtab endale kohustuse maksta inimesele pensioni elu lõpuni.
II samba kogumispensioniga liitumine on kohustuslik alates 1983. aastast sündinud inimestele, kes koguvad enda pensioni ise, makstes oma brutopalgast 2% pensionifondi. Riik lisab sellele töötaja palgalt arvestatava sotsiaalmaksu arvelt 4%.
III samba ehk täiendav kogumispension on isikute poolt valitud kindlaks määramata sissemaksete suurusega maksed, mille suurust on võimalik muuta kogu maksete perioodi kestel. Täiendav kogumispension kogutakse isiku enda poolt valitud suuruses, lähtudes oma sissetulekutest, et hoida väljakujunenud elustandardit vanaduspõlves.
Täiendava kogumispensioni kogumiseks on võimalik sõlmida pensionikindlustusleping elukindlustusseltsiga või teha makseid vabatahtlikku pensionifondi. Täiendava kogumispensioni sissemaksed on teatud piirides maksustatavast tulust mahaarvatavad.
Soome seadusjärgne pensionisüsteem koosneb
Kõik Soomes töötavad isikud teenivad tööpensioni esimesest tööpäevast alates.
Soome tööpensionid makstakse isiku kodakondsusest olenemata igasse riiki. Kogunenud pension on raha, mille saab kätte tulevikus koos intressiga. Pensioniõigus ei aegu.
Välismaalt nagu Eestist Soome tööle tulevad isikud kuuluvad enamasti Soome sotsiaalkaitse alla ja nad kindlustatakse Soomes nagu soomlastest töötajad. Kahes riigis töötavad isikud aga peavad selgitama, kumma riigi sotsiaalkaitse alla nad kuuluvad, et nad saaksid oma pensioni ja sotsiaalkaitse õigesti.
Soomes peab tööandja võtma tööpensionikindlustuse kõikidele 18–68-aastastele töötajatele, kellele on makstud palka vähemalt 56,55 eurot kuus (2014. a). Tööandja maksab tööpensionimaksu pensioniasutusele. Ettevõtja maksab oma kindlustuse ise.
Tööpensionimaksu suurus on aastati erinev. 2014. aasta keskmine tööpensionimaks on u 24% palgast. Töötaja osa sellest pensionikindlustusmaksust on 5,55% palgast kuni 53 aasta vanuseni ja sellest edasi kuni 68 aasta vanuseni 7,05% palgast. Ülejäänud osa maksab tööandja.
Ettevõtja võtab ettevõtjapensionikindlustuse ise ja maksab ettevõtjapensionimaksud samuti ise. Ettevõtjale koguneb pensioni sellest töötulust, mille pealt ta maksab ettevõtjapensioni kindlustusmaksu. 2014. aastal on ettevõtjakindlustusmaksu protsent 23,3% töötulust alla 53-aastasel ettevõtjal ja 24,8% töötulust alates 53-aastaseks saamisele järgneva aasta algusest.
Tööpension annab kaitse vanaduse, töövõimetuse ja perehooldaja surma korral. Kela maksab elamispõhist rahvapensioni ja garantiipensioni, kui tööpension jääb väikeseks. Rahvapensioni saamise eelduseks on, et isik kuulub Soome sotsiaalkaitse alla ja on elanud Soomes vähemalt 3 aastat pärast 16-aastaseks saamist.
Pensioni määra mõjutavad lisaks sissetulekule vanusega seotud kogunemisprotsent ja alates 2010. aastast ka elueakoefitsient.
Tööpensionidega tegelevad Soomes tööpensioniasutused, milleks on pensionifirmad, pensionifondid, pensionikassad ja mitmesuguste erialade pensioniasutused. Tööpensionisüsteemi keskorganina toimib Eläketurvakeskus. Rahvapensionide ja sotsiaalkaitsesoodustustega tegeleb Kela.
Soome tööpension moodustub kõikidest tööea jooksul teenitud tuludest palgatööl ja ettevõtjana. Pensioni määra mõjutavad lisaks teenitud tuludele vanusega seotud kogunemisprotsent ja 2010. aastast alates ka nn elueakoefitsient, mis kohandab tööpensioni eluea tõusuga.
Pensioni koguneb tööl olevatele
Pensioni koguneb ka erialase hariduse omandamiseks sooritatud õpingutest ning mõnedest sotsiaalsoodustustest.
Soome tööpension pakub kaitset vanaduse, töövõimetuse ning perehooldaja surma korral. Muude pensionisoodustuste nagu rahva- ja garantiipensioni kohta saab täpsemat infot Kelast.
Soomes võib vanaduspensionile jääda omal valikul 63–68-aastaselt.
Vanaduspensionina makstakse tööea ajal teenitud tööpension. Mida kauem isik on tööl, seda suuremat tööpensioni ta saab. Kui isik elab pensionile jäädes Soomes ja tööpension on jäänud väikeseks, võib ta saada lisaks tööpensionile rahvapensioni ja garantiipensioni.
Töövõimetuspensioni saamise eelduseks on pikaajaline haigus, vigastus või puue, mis on kestnud vähemalt aasta aega. Töövõimetuspension võidakse anda 18–62-aastastele.
Perepensionideks on lesepension ja lapsepension. Need kindlustavad toimetuleku abikaasa või vanema surma korral. Lesepensioni saamise tingimustest on kõige tähtsam abielu või registreeritud paarisuhe. Alla 18-aastasel lapsel on õigus saada lapsepensioni alati pärast hooldaja surma.
Pensioni saamiseks tuleb esitada pensionitaotlus. Soome tööpensioni võib taotleda 63–68-aastasena.
Eestis elavad isikud võivad taotleda Soome tööpensioni Eesti pensionitaotlusega. Sel juhul vahendab Eesti pensionitaotluse Soome. Eestis esitatakse pensionitaotlus Sotsiaalkindlustusametile.
Soomes elavad isikud võivad taotleda sama blanketiga nii töö- kui ka rahvapensioni. Sama blanketiga on võimalik taotleda ka Eesti pensioni, kui taotleja on töötanud Eestis. Soome ametiasutused vahendavad sel juhul pensionitaotluse Eestisse.
Pensionitaotluse võib esitada
Nendest asutustest saab ka pensioni taotlemisega seotud juhiseid ja nõuandeid.
Pensioniotsuse teeb tavaliselt pensioniasutus, milles isikul on kõige rohkem teenitud tulusid kahe viimase kalendriaasta jooksul. Sama pensioniasutus maksab ka pensioni ja vastab otsust puudutavatele päringutele.
Pensioni koguneb EL reeglite kohaselt ainult ühte riiki korraga. Ka sotsiaalkaitsesoodustusi, näit. haiguspäevaraha, saab ainult ühest riigist korraga. Kindlustusmaksude maksmine kahte riiki ei anna kahekordset sotsiaalkaitset, vaid ainult raskendab soodustuste saamist. Soomes töötav isik peab välja selgitama, kumma riigi sotsiaalkaitse alla ta kuulub, et ta saaks oma pensioni ja sotsiaalkaitse õigesti.
Järgnevalt on esitatud erinevaid eestlaste Soomes töötamisega seotud olukordi pensionide ja sotsiaalkaitse seisukohast ning nende lahendusi.
Kahes riigis töötav töötaja ja ettevõtja peab välja selgitama, kumma riigi sotsiaalkaitse alla ta kuulub. EL territooriumil on omad reeglid olukordadeks, kus tööd tehakse mitmes riigis. Elukohariigi sotsiaalkaitseasutused määratlevad, kumma riigi sotsiaalkaitse alla töötaja kuulub.
Sotsiaalkaitse õigused tuleb välja selgitada, kui töötaja teeb osa tööst Soomes ja osa Eestis
Sotsiaalkaitse küsimused lahendab alati elukohariigi ametiasutus. See riik, mille seadusi töötaja suhtes kohaldatakse, annab talle A1-tõendi. A1-tõend näitab, mis riigi sotsiaalkaitse alla töötaja kuulub. Töötaja peab esitama selle tõendi kõikidele tööandjatele.
Enamasti kuuluvad Eestist Soome tööle tulevad isikud Soome sotsiaalkaitse alla ja nad kindlustatakse Soomes nagu soomlastest töötajad.
Töötaja võib aga olla lähetatud töötaja ja kuuluda Eesti sotsiaalkaitse alla, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:
Lähetatud töötaja vajab A1-tõendit, mille saab Sotsiaalkindlustusametist. A1-tõendiga tõestatakse, et töötajal ei ole vaja maksta kindlustusmakse Soome. Sel juhul makstakse kõik maksud Eestisse. Näiteks paljudel Soome ehitusobjektidel nõutakse töötajalt A1-tõendit enne töö alustamist, et oleks selge, kummas riigis ta tuleb kindlustada.
Kui töötajal ei ole A1-tõendit ette näidata, võidakse temalt võtta liiga palju sotsiaalkindlustusmaksu.
Riik | Meeste pensioniiga |
Naiste pensioniiga |
Meeste k. eluiga* |
Naiste k. eluiga* |
Märkused |
---|---|---|---|---|---|
![]() |
65,0 | 60,0 | 81,5 | 85,5 | Planeeritud naiste pensioniiga 65 aastat |
![]() |
65,0 | 65,0 | 81,1 | 85,3 | |
![]() |
63,0 | 60,0 | 76,6 | 80,8 | |
![]() |
63,0 | 62,0 | 76,5 | 82,9 | Planeeritud pensioniiga 65 aastat (alates 2026. a) |
![]() |
65,0 | 65,0 | 81,8 | 86,4 | |
![]() |
65,0 | 65,0 | 81,4 | 84,9 | Planeeritud pensioniiga 67 aastat |
![]() |
65,0 | 65,0 | 81,2 | 84,7 | Planeeritud pensioniiga 68 aastat |
![]() |
65,0 | 60,0 | 82,0 | 86,2 | |
![]() |
65,0 | 60,0 | 81,7 | 84,2 | Planeeritud naiste pensioniiga 65 aastat |
![]() |
65,0 | 65,0 | 81,9 | 84,9 | |
![]() |
62,5 | 60,0 | 76,0 | 82,0 | Planeeritud pensioniiga 65 aastat |
![]() |
65,0 | 65,0 | 81,3 | 85,4 | |
![]() |
62,0 | 62,0 | 75,6 | 81,7 | Planeeritud pensioniiga 68 aastat |
![]() |
61,0 | 60,0 | 80,9 | 84,4 | Planeeritud pensioniiga 65 aastat |
![]() |
65,0 | 60,0 | 77,9 | 83,2 | |
![]() |
65,0 | 65,0 | 80,7 | 84,7 | |
![]() |
60,0 | 60,0 | 82,3 | 87,4 | Planeeritud pensioniiga 62 aastat |
![]() |
65,0 | 65,0 | 82,1 | 85,3 | |
![]() |
63,5 | 59,5 | 77,2 | 81,1 | |
![]() |
65,0 | 65,0 | 81,3 | 85,0 | Planeeritud pensioniiga 67 aastat |
![]() |
62,0 | 59,0 | 77,0 | 81,9 | Planeeritud naiste pensioniiga 62 aastat |
![]() |
63,0 | 61,0 | 80,1 | 84,8 | Planeeritud pensioniiga 65 aastat |
![]() |
65,0 | 65,0 | 81,2 | 85,7 | |
![]() |
65,0 | 60,0 | 81,4 | 84,4 | |
![]() |
65,0 | 64,0 | 82,9 | 86,6 | |
![]() |
65,0 | 65,0 | 80,4 | 83,6 | Planeeritav pensioniiga 67 aastat |
![]() |
62,0 | 60,5 | 78,7 | 83,0 | |
![]() |
62,0 | 62,0 | 76,8 | 82,0 | Planeeritud naiste pensioniiga 65 aastat |
* 60. eluaastani elanud inimeste keskmine eluiga, 2008. aasta andmed (Belgial, Itaalial ja Suurbritannial 2007. aasta andmed) ** ei kuulu Euroopa Liitu |